2016. aasta võitjad

Põhikooliastmes

I preemia (850 eurot)

Art Villem Adojaan (Tartu Tamme Kool) „Kalakajaka noka ja jalgade värvuse ning linnu seisundi seostest“;​

Martin Vesberg (Saaremaa Ühis- gümnaasium) „Tutt-tiir: bioloogia, levik ja arvukus Saaremaal“

II preemia (550 eurot)

Brigitta-Maria Vakaljuk (Tapa Gümnaasium) „Bensoe- ja sorbiinhappe määramine mõnedes mahlades ja karastusjookides kõrgrõhuvedelik-kromatograafilisel meetodil“;

James Paul Arney (Miina Härma Gümnaasium) „Miina Härma Gümnaasiumi 4., 6., ja 10. klasside õpilaste aususe uuring“

III preemia (350 eurot)

Mattias Laos (Kihnu Kool) „Tuletõrje ja tulekahjud Kihnus“ eest;

Ingvar Drikkit (Tartu Raatuse Kool) „Tehislihastel põhineva mikro-manipulaatori valmistamine“

Gümnaasiumiastmes

I preemia (1100 eurot)

Anton Konovalov (Hugo Treffneri Gümnaasium) „Haspin-selektiivse kõrgafiinse fluorestsentssondi sünteesistrateegiate arendamine“;

Eva-Maria Tõnson (Hugo Treffneri Gümnaasium) „Hoonestatud alade tuvastamine ERS-2, Envisati ja Sentinel-1 tehisavaradarite andmetelt“

II preemia (800 eurot)

Maris Sala (Hugo Treffneri Gümnaasium) „Chikungunya viiruse replikonide paljunemisvõime mõjutamine anti- viraalsete ühendite ja traditsioonilise taimse ürdiseguga Carmolis“;

Elis Tiivoja (Hugo Treffneri Gümnaasium) „CO2 signalisatsiooniraja olulisus hariliku müürlooga õhulõhede sulgumisel“

III preemia (600 eurot)

Kristjan Kongas (Tallinna Reaalkool) „Valgete kääbuste kokkupõrke simuleerimine kuubistiku meetodil - stabiilsusanalüüs difusiooni-konstantide ja resolutsioonide varieerimise abil“;

Kristin Kink (Viljandi Gümnaasium) „Viljandimaa Kõpu valla talunimed“

Tutvu humanioria-kategoorias esitatud töödega

Teadustööde vahel navigeerimiseks klõpsa pildile ilmuvatele nooltele

GETRI TOMSON
GETRI TOMSON

Eesti lemmikloomade nime-eelistused 21. sajandil. Töö käigus selgus, et kõige keerukamad nimed on pandud koertele. Nimekujud on väga keerulise kirjapildi ning hääldusega. Seevastu kassinimed on enamjaolt lihtsamapoolsed. Väikeloomade puhul, enamjaolt üpris lihtsa kirjapildiga ning väga kerge hääldusega. Väga suurt mõju lemmikloomade nime-eelistusele on avaldanud popkultuur ja meediategelased. Teiseks mõjukaks teguriks on lemmiklooma välimus, iseloom ja käitumine.

press to zoom
GRETA PEROLAINEN
GRETA PEROLAINEN

Taaskasutus rõivadisainis. Loovtöö inspiratsioon pärines suuresti soovist säästa looduskeskkonda, Reet Ausi etendusest „Trash to Trend“ ning erinevatest moeteemalistest raamatutest ja disainerite blogidest. Perolaineni eesmärgid, milleks oli hoida kokku raha ja säästa loodust, said täidetud. Nimelt kulus tal kogu komplekti tegemiseks vaid 4 eurot 70 senti, mis kulus vaid niidi ning luku arvelt.

press to zoom
KADI KRISTINA LAINE
KADI KRISTINA LAINE

Matti Piirimaa biograafia. Praktilise töö eesmärk oli koguda vanaisa Matti Piirimaa kohta infot, mille baasilt kirjutada biograafia ehk kirjeldada tema elukäiku ning sellega käsikäes tema sisemist arenemist. Käesoleva praktilise töö käigus õppis autor tundma biograafiažanri, sai ettekujutuse eluloo kirjapanemise kohta ja arendas oskust leida artiklitest inimese seisukohti kirjeldavat informatsiooni, mis võimaldas täita peamise eesmärki – kirjutada biograafia Matti Piirimaast.

press to zoom
GETRI TOMSON
GETRI TOMSON

Eesti lemmikloomade nime-eelistused 21. sajandil. Töö käigus selgus, et kõige keerukamad nimed on pandud koertele. Nimekujud on väga keerulise kirjapildi ning hääldusega. Seevastu kassinimed on enamjaolt lihtsamapoolsed. Väikeloomade puhul, enamjaolt üpris lihtsa kirjapildiga ning väga kerge hääldusega. Väga suurt mõju lemmikloomade nime-eelistusele on avaldanud popkultuur ja meediategelased. Teiseks mõjukaks teguriks on lemmiklooma välimus, iseloom ja käitumine.

press to zoom
1/24

ERR Novaator uuris, kuidas ehitada kodus amb, lennata kaugete tähtede juurde ja võidelda chikungunya viirusega

Videote vahel navigeerimiseks klõpsa video äärtes olevatele nooltele

Fotoelamusi esimeselt päevalt

Pildi vahetamiseks klõpsa hiirega järgmisele pildile, foto täissuuruses nägemiseks tee klõps peapildile.

Vaata realia- ja socalia-kategoorias esitatud töid

Teadustööde vahel navigeerimiseks klõpsa pildile ilmuvatele nooltele

HEDVIG ANDREJEV
HEDVIG ANDREJEV

Vaimupuudega noorte õppimisvõimalused ja rehabilitatsiooniteenused Võru maakonnas. Uurimistöö eesmärk on uurida Võru Maakonnas vaimupuudega noortele pakutavaid õppimisvõimalusi ning rehabilitatsiooniteenuseid, saavutamaks maksimaalselt iseseisev elu. Tööst selgus, et maksimaalne iseseisvus, mida noortel on võimalik saavutada, on elamine omasuguste kogukonnas, kus nende kõrval on suunav ja toetav inimene. Tuleb tõdeda, et täielikku iseseisvust vaimupuudega inimene ei saavuta.

press to zoom
ALINA ZIJAZOVA
ALINA ZIJAZOVA

Selfimaania. Uurimusest tuli välja, et algkoolis tunnevad kõige enam selfide vastu huvi 3. ja 4. klassi õpilased, põhikoolis 5. ja 9. klassi õpilased ning gümnaasiumis 10. klassi õpilased. Ühelgi lapsel 1.-4. klassini, samuti 74,1% noortel põhikoolist ja gümnaasiumiastmest ei ole selfide sõltuvust. Võõrad pildid huvitavad kõikide astme õpilasi, eriti naissoo esindajad, kes on ka liidrid kommentaaride kirjutamises. Samas märgib Zijazova, et enda pildistamist ei tasu täielikult keelata.

press to zoom
PRIIT NORAK
PRIIT NORAK

Praktiline uurimistöö – Ekstruuder. Noraki eesmärgiks oli dokumenteerida ning ehitada ekstruuder, mis suudab plastikjäätmetest ning graanulitest toota 3D-printeritele uut materjali ehk filamenti. Ekstruuderi abil on võimalik taaskasutada vana plastikut kui ka toota uut materjali personaalseks tarbimiseks soodsamalt.

press to zoom
HEDVIG ANDREJEV
HEDVIG ANDREJEV

Vaimupuudega noorte õppimisvõimalused ja rehabilitatsiooniteenused Võru maakonnas. Uurimistöö eesmärk on uurida Võru Maakonnas vaimupuudega noortele pakutavaid õppimisvõimalusi ning rehabilitatsiooniteenuseid, saavutamaks maksimaalselt iseseisev elu. Tööst selgus, et maksimaalne iseseisvus, mida noortel on võimalik saavutada, on elamine omasuguste kogukonnas, kus nende kõrval on suunav ja toetav inimene. Tuleb tõdeda, et täielikku iseseisvust vaimupuudega inimene ei saavuta.

press to zoom
1/31

Laulvast revolutsioonist ja I noortefoorumist

tehislihaste ja supernoovadeni

Videote vahel navigeerimiseks klõpsa video äärtes olevatele nooltele

Tutvu naturalia-kategoorias esitatud töödega

Teadustööde vahel navigeerimiseks klõpsa pildile ilmuvatele nooltele

KARL-ERIK LETT
KARL-ERIK LETT

Vereanalüüsi teostamist mõjutavad preanalüütilised tegurid. Lett tõestas vaatluses leitud hüübe tekkimise seos proovi seismise ajaga enne tsentrifuugi. McNemari testi järgi on võimalik sellist tulemust juhuslikult saada 0,16%. Hüübe tekke ära hoidmiseks peab seismise aeg enne tsentrifuugi olema vähemalt 30 minutit, kuigi osal juhtudest hüübimist vältida pole võimalik. Lisaks välistati hüübe tekke seotus patsiendi soo, vanuse ja katsuti segamise arvuga enne statiivile panekut.

press to zoom
LIISA SAKERMAN
LIISA SAKERMAN

Suviodra umbrohtumus ja terasaak sõltuvalt mullaharimisviisist mahe- ja tavaviljeluses. Sakermani eesmärgiks oli selgitada erinevate mullaharimisviiside mõju umbrohtumusele, domineerivatele umbrohuliikidele ning terasaagile, suviodra mahe- ja tavaviljeluse tingimustes kasvatamisel. Selgus, et suviodra terasaak oli suurim tüükoorimise ja kündmise kooskasutamisel nii mahe- kui tavaviljeluses. Mahe- ja tavaviljeluse võrdlusel oli terasaak ja surve keskkonnale tavaviljeluses olulisem suurem.

press to zoom
AULI MARTA HUMAL
AULI MARTA HUMAL

Alzheimeri haige hooldaja koormatus ja seda mõjutavad tegurid. Uurimistöö eesmärgiks oli hinnata Alzheimeri haigete hooldajate hoolduskoormust ja emotsionaalset tervist. Kõige enam kannatasid hooldajad uurimuse kohaselt seetõttu, et nende arvamuse alusel Alzheimeri tõve haige on neist liiga sõltuv. Samuti koormas hooldajaid hirm patsiendi tuleviku pärast. Emotsionaalselt olid hooldajatel kõige rohkem asteenia ehk vaimse kurnatuse sümptomeid ja võimalik, et ka vanuse tõttu unehäire sümptomeid.

press to zoom
KARL-ERIK LETT
KARL-ERIK LETT

Vereanalüüsi teostamist mõjutavad preanalüütilised tegurid. Lett tõestas vaatluses leitud hüübe tekkimise seos proovi seismise ajaga enne tsentrifuugi. McNemari testi järgi on võimalik sellist tulemust juhuslikult saada 0,16%. Hüübe tekke ära hoidmiseks peab seismise aeg enne tsentrifuugi olema vähemalt 30 minutit, kuigi osal juhtudest hüübimist vältida pole võimalik. Lisaks välistati hüübe tekke seotus patsiendi soo, vanuse ja katsuti segamise arvuga enne statiivile panekut.

press to zoom
1/42

Kultuurikatlas 28-29. aprillil õpilaste teadusfestivali raames 15. korda toimuvale õpilaste teadustööde riiklikule konkursile esitati sel aastal 159 tööd 65 koolist, lõppvooru pääsesid 99 parimat 44 koolist.

Vaata fotomuljeid festivali esimeselt päevalt, videointervjuusid, lõppvooru jõudnud tööde lühitutvustust ning galeriid selleaastastest võitjatest.