MÄNGUVÄLJAK – nurgalippudel on lubatud kasutada logosid ja väljakul võib kasutada nii kunstlikke kui ka looduslikke materjale.

 

MÄNGIJAD – kui vahetusmängija, väljakult minema saadetud mängija või kohtunik sekkub mängu ja mäng seetõttu peatatakse, antakse selle eest otsene vabalöök või penalti (varem kaudne vabalöök ja drop-ball (mängu uuesti alustamine)).

 

MÄNGIJATE VARUSTUS – mängijad, kes kannavad alussärke või retuuse, peavad tagama, et need on sama värvi nagu nende meeskonnakaaslastel ja sama värvi ka nende pükstega.

 

Mängija, kes lahkub väljakult butsasid vahetama, teda võib väljakule tagasi lubada ainult kohtunik.

 

KOHTUNIK – kohtunikel on õigus väljakul tegutseda ka enne mängu algust, kui nad tulevad mänguväljakule mängueelset kontrollkäiku tegema – see tähendab, et mängijad võib väljakult minema saata ka rikkumise eest, mida nad teevad väljakul soojenduse ajal. Aga kollaseid kaarte võib anda ainult alates mängu algusest.

 

Mängijad, kes saavad väljakult ärasaadetava vastase tõttu vigastada, ei pea väljakult tohterdamiseks lahkuma.

 

MÄNGU KESTUS – joogipausideks kulunud aega võib ametlikult mängule lisada nüüd ainult mängu lõpus.

 

MÄNGU ALUSTAMINE – pall ei pea mängu alustamiseks liikuma edasi, vaid peab mängu alustamiseks lihtsalt liikuma.

 

MÄNGU TULEMUSE MÄÄRAMINE – selle otsustamine, kummal pool väljakut penaltide löömine peab toimuma, otsustatakse mündi viskamisega. See ei ole enam kohtuniku otsus.

 

Meeskond, kellel on penaltide löömise ajaks väljakul vastasmeeskonnast rohkem mängijaid, peavad vähendama oma penaltilööjate arvu, et neil oleks sama palju valitavaid mängijaid – see takistab meeskondadel, kes on mõne mängija ära saatnud, paremaid penaltilööijad varem lööma saatmast.

 

SULUSEIS – suluseisu hindamisel ei arvestata käsi. Vabalööke võib suluseisu eest anda kohast, kus suluseisus olev mängija söödu sai.

 

VEAD JA RIKKUMISED – vabalöögi või penalti võib anda ainult siis, kui pall on endiselt mängus.

 

Karistusalas selge väravalöögivõimaluse takistamise eest ei saa anda enam punast kaarti, va siis, kui reegleid rikutakse kinnihoidmise, tõmbamise või lükkamisega; kui ei üritata mängida ja pole võimalust pealelöögiks; või tegemist on rikkumisega, mida tuleb karistada punase kaardiga, olenemata sellest, kus kohas väljakul see rikkumine toimub.

 

Vägivaldse käitumise eest võib määrata punase kaardi isegi siis, kui kontakt puudub.

​

Kohtunikuvastase rikkumise eest määratakse otsene vabalöök või penalti.

​

VABALÖÖGID – kui mängus tehakse viga ajal, kui pall on mängus, pannakse pall vabalöögiga uuesti mängu külgjoonelt, mis on kõige lähemal rikkumise toimumiskohale. Otsene vabalöök antakse otsese vabalöögi rikkumiste eest – ja penalti antakse siis, kui rikkumine toimub karistusala kõrval.

 

PENALTILÖÖK – mängijatele, kes teesklevad palli löömist pärast seda, kui nad on penalti löömiseks jooksma hakanud, tehakse märkus ebasportliku käitumise eest. Teesklemine jooksmise ajal on lubatud ja väravavahid, kes liiguvad väravajoonelt liiga vara ära, neile tehakse samuti märkus.

 

SISSEVISE – vastasmängijad, kes üritavad sisseviset takistada, saavad hoiatuse, kui nad seisavad vähem kui kahe meetri kaugusel

 

NURGALÖÖK – jalgpallireeglites on muudetud sõnastust: „pall on mängus, kui seda lüüakse ja see selgelt liigub“. See on vajalik selleks, et takistada mängijaid ebasportlikult palli katsumast ja teesklemast nagu nurgalööki ei ole tehtud, et tekitada endale eelisseisund.