top of page
Prõpjati linnaelanikele edastatud evakuatsiooniteade - 1986
00:00 / 00:00

Tšornobõli katastroof

30 aastat nähtamatut ohtu

30 aasta möödumisel maailma rängimast tuumakatastroofist ei saa kahjuks kõneleda õnnetusest kui möödanikust. Piirkonna radioaktiivsuse tase teeb endiselt elanikele liiga, reaktor vajab uut kaitset ja katastroofi ökoloogilised tagajärjed pakuvad teadlastele üha uut uurimismaterjali. 

Hiljuti lasi uudisteagentuur AP analüüsida Tšornobõli keeluala lähedal elavate lehmade piima. Selgus, et selles on lubatust kümme korda enam radioaktiivseid aineid.  

Seda, mis reaktoris endas toimub, ei oska keegi aimata, sest ei ole täpselt teada, kui palju radioaktiivset ainet paiskus atmosfääri ja kui palju visati koristustööde käigus reaktorisse saastunud rususid. Nähtamatu ja lõhnatu oht püsib.

25 kuni 30 aastat on hinnatud ka reaktori peale ehitatud sarkofaagi elueaks. Hiljuti õnnetuspaigas käinud aga teavad, et sarkofaagi katus paistab läbi. 

Õnneks alustati pea kümme aastat tagasi uue sarkofaagi ehitamise projekti. See hiiglaslik angaari taoline rajatis peaks õige pea katma kinni ohtliku õnnetuspaiga. Sarkofaagiga läbi põimitud kõrgtehnoloogia tagab saastunud keskkonnas minimaalse inimtööjõu vajaduse.

Ilmselt veel sama pikkadeks aastateks jääb turiste tõmbama kummituslik Tšornobõli piirkond, kus meenutab Prõpjati mahajäetud linna vaikus ja looduse üha jõulisem võidukäik meile, et ükski kärsitu eksperiment ei tohi üle kaaluda mitme põlvkonna ja sadade tuhandete inimeste turvalisust.

Õnnetuse järel läbiviidud uuringute tulemused ilmestavad samal ajal, et sarnaselt igale teisele tuumakatastroofile võib teadmatus ja hirm olla inimpsühholoogiale ja tervisele laastavam kui kiirgus ise.

bottom of page